Minu nähtud anime hulka kuuluvad: (Seisuga 24. Mai 2010)
99 animesarja
26 OVA
62 animefilmi
13 anime specialit
Kokku 3322 episoodi
Anime vaatamist alustasin alates 2007 aasta suvest.
Kõige raskem valik langes viimase nelja peale, sest valiku hulk oli suur, kuid üritasin valida võimalikult erinevate žanrite parimad.
PS! Ma panen selle teksti oma uurimustöösse. ;o
Code Geass – Lelouch the Rebellion
Osasi: 25
Eetris: 6. Oktoober 2006 kuni 28. Juuli 2007
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 17+ (esineb vägivalda ja vandumist)
Lühitutvustus:
Peale Jaapani vallutamist Britannia poolt, saab riigi nimeks „Area 11“. Noor Lelouch, Britannia õpilane, kes elab Jaapanis, satub kogemata kohaliku terrorirünnaku sisse, mis on suunatud Britanniale, taasühinedes oma lapsepõlve sõbra Suzaku ja kohtudes salapärase tüdrukuga C.C. Olles nurka surutud, elu ja surma olukorras, nõustub Lelouch vastu võtma võime, mida C.C. talle pakub – võime, mille abil võib panna ükskõik keda, tegema ükskõik mida. Britannia tegude eest tema pere vastu, valdab Lelouch`i kättemaksu janu ning ta plaanib sõda. Kasutades oma uut võimet ja taktikalisi oskuseid, võtab Lelouch Endale varjunime Zero, et täita oma lapsepõlve lubadus ja hävitada Britannia.
Minu arvamus: (10/10)
Iga episood jätab lahtisi otsi ning toob mitmeid üllatavaid pöördeid, mis paneb osa lõppedes tahtma sellele järge näha. Põnevus draama, milles suur osa tugineb emotsioonidele nagu armastus, vihkamine ja kättemaks, kuid oma osa leiab ka koolielu ja mingil määral komöödia. Suurim tugevus sarja juures minu jaoks oli tegelaste areng. Keegi ei jää selliseks nagu ta alguses on – nad muutuvad ning seda pidevalt. Miinuseks võiks lugeda seda, et selles animes on põhiosa ka robotitel, mida inimesed kontrollivad ja mille abil seda niinimetatud sõda üldse peetakse. Üldiselt ei meeldi mulle robotid ehk „mecha“ animed, aga selles kontekstis ei häirinud need mind üldsegi ning tegid kogu atmosfääri kohati isegi nauditavamaks ja kui mõelda nagu peategelane Lelouch, siis võib öelda, et kõik robotitega seotud on nagu malemäng, mis vajab võitmiseks taktikat ja just see „male element“ oli midagi, mis tegi selle anime minu jaoks erakordselt huvitavaks.
Esimene hooaeg viib tegevuse ainult poole peale, kuid sellele järgnev „Code Geass - Lelouch the Rebellion R2“, mis võtab aset aasta hiljem, samuti 25 osaline, mis oli eetris 6. Aprill 2008 kuni 28. September 2008, viib loo lõpuni.
Death Note
Osasi: 37
Eetris: 4. Oktoober 2006 kuni 27. Juuni 2007
Kestvus: 23 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 17+ (esineb vägivalda ja vandumist)
Lühitutvustus:
Ühel tavalisel päeval leiab Light Yagami musta märkmiku, mille kaanel on kirjas „Death Note“. Sellel märkmikul on võime tappa ükskõik kes, kelle nimi sinna kirjutatud on. Selle märkmiku uue omanikuna tulevad Light`is esile tema sügavad soovid – soov puhastada maailm kurjusest ja rämpsust, mida ta üritab saavutada mõrvates suurel hulgal kurjategijaid. Kui maailm hakkab selle tundmatu tapja olemasolust aru saama, tuuakse legendaarne dektektiiv L juhtumit lahendama, alustades nende kahe vahel kassi ja hiire mängu. Kes suudab teineteise identiteedi esimesena välja selgitada, on võitja.
Minu arvamus: (9/10)
Paljud võrdlevad seda Code Geass`iga kuna mõlemas on peategelased väga intelligentsed ning omavad ühte kindlat supervõimet, kuid need kaks on ka ainukesed näitajad, mis neid ühendavad. Juba esimestel minutitel olin ma selle sisust täielikult haaratud, mis on ka sarja tugevaim külg. Tegemist on pideva üksteise ülekavaldamisega, mis on teostatud väga osavalt ja nauditavalt. Umbes poole peal aga hakkasid asjad minu silmis allamäge liikuma ühe teatud sündmuse pärast. Kui peaks veel ühe miinuse välja tooma, siis oleks see tegelaste areng. Minu jaoks muutus selle anime jooksul ainult peategelane Light, kes alustas tipphinnetega ülikooli õpilasena ning lõpetas... Kuid siinkohal tulebki mängu sisu ülesehitus, mis heastab oma unikaalsusega kõik halva ning kui ma peaks soovitama animet kellelegi, kes ei ole oma jalaga veel anime maailma astunud, siis oleks just „Death Note“ see, mida ma neile esimesena soovitaksin.
Higurashi no Naku Koro ni
Osasi: 26
Eetris: 5. Aprill 2006 kuni 27. September 2006
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 17+ (esineb vägivalda ja vandumist)
Lühitutvustus:
Maebara Keiichi, kes kolib väikelinna Hinamizawa, veedab oma päevad õndsalt koolis, mängides tihti oma kohalike sõpradega. Kuid välimus võib olla petlik. Ühel saatuslikul päeval kuuleb Keiichi mõrvast, mis toimus Hinamizawas. Sellest alates hakkavad kohutavad sündmused Keiichi ees paljastuma ning ta hakkab mõistma, et tema lähedased sõbrad ei pruugi olla sellised nagu nad paistavad. Põhineb ühel amatöör-müsteeriumi mängul ning sari on jutustatud erinevates stsenaariumites.
Minu arvamus: (9/10)
Iga stsenaarium on tavaliselt jagatud neljaks osaks, mille esimene pool on täis komöödiat, kuid alates teisest poolest lähevad asjad tõsiseks ja väga vägivaldseks. Tegemist on mõrvamüsteeriumiga, mille stsenaariumid on pealtnäha erinevate motiividega ning sooritatud erinevate inimeste poolt, kuid kõiki neid ühendab üks kindel võtmeasi, millele leiab seletused alles teisest hooajast „Higurashi no Naku Koro ni Kai“, 24 osaline, mis alustas eetrisse tulekut 5. Juuli 2007 ning lõpetas 15. Detsember 2007.
Kõigi nende episoodide juures mängib suurt osa kannatlikkus ja soov leida lahendus, sest vaadata 26 osa nii, et sinu pead jäävad valitsema ainult küsimused, võib kujuneda päris raskeks, kuid need, kes selle teekonna lõpuni vastu peavad, ei kahetse. Sisu ülesehitus on üks keerukamaid, kuid kõigest aru saades üks lihtsaim ja osavaim. Kõik tegelased on väga meeldejäävad ning igaüks mängib neist tähtsat rolli. Psühholoogilisest seisukohast võtaks see anime minu edetabelis esikoha, tuues esile mitmekülgseid emotsioone, alustades naermisest kurbuseni, lõpetades õuduse, mõtlikuse ja põnevusega.
Clannad
Osasi: 23
Eetris: 4. Oktoober 2007 kuni 27. Märts 2008
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 13+
Lühitutvustus:
Okazaki Tomoya - kohustustest kõrvalehoidja, leides et elu on igav ja uskudes, et ta ei saavuta kunagi midagi suurt.
Koos oma sõbraga Sunohara, ignoreerivad nad kooli ja plaanivad oma keskooli päevad ära raisata.
Ühel päeval kooli kõndides, möödub Tomoya noorest tüdrukust, kes omaette midagi pobiseb. Tüdruk hüüatab: „Anpan!“ (Populaarne Jaapani toit), mis püüab Tomoya tähelepanu. Ta avastab peagi, et selle tüdruku nimi on Furukawa Nagisa ja et ta hüüatab asju, mis talle meeldivad, et ennast motiveerida. Nagisa väidab, et nad on nüüd sõbrad, kuid Tomoya kõnnib minema nagu poleks midagi juhtunud.
Kuid peagi hakkab Tomoya seda tüdrukut aina enam ümber kooli kohtama ja peagi nad sõbrunevad. Tomoya saab teada, et Nagisa on pidanud koolist palju puuduma oma raske haiguse tõttu ja et tema unistuseks on taaselustada kooli draamaklubi. Väites, et tal ei ole mitte midagi paremat teha, nõustub Tomoya teda selles aitama koos nelja teise tüdruku abiga.
Veetes aega nende tüdrukutega, hakkab ta neid paremini tundma ning õpib ka nende probleemide kohta. Püüdes aidata igat tüdrukut nende takistustest üle saada, hakkab ta mõistma, et elu ei olegi nii igav, kui ta arvanud oli.
Minu arvamus: (9/10)
Esimene asi, mis mulle selle anime juures silma hakkas, oli selle visuaalne külg. „Kyoto Animation“ oli mulle ennemgi oma toodanguga huvi pakkunud, kuid see oli midagi erakordselt ilusat. Minu jaoks on tegemist kõige südantliigutavama animega, mis sisaldab endas piisaval hulgal komöödiat, draamat, romantikat ja muidugi suurel hulgal koolielu. Teine tugev külg Clannad`i juures on tagatausta muusika, mis oli igasse stseeni perfektselt paigutatud. Kui mõelda, et tegemist on sarjaga, mis räägib draamaklubi elustamisest, ei pruugi see kõige huvitavam tunduda, kuid kõige tähtsama osa minu jaoks moodustasid tegelaste omavahelised suhted ja nende arenemine. 2. Oktoober 2008 kuni 26. Märts 2009 oli eetris selle järg „Clannad ~After Story~“, 24 osaline, mille tegevus võtab aset kohe pärast esimest hooaega, keskendudes põhiliselt Tomoya ja Nagisa vahelistele suhetele. Kuigi sellest järjest on eemaldatud komöödia ja valdav osa on draamal ning romantikal, siis Clannad`i fännidele osutus teine hooaeg isegi nauditavamaks ning ka mina pole siin erandiks.
Kino`s Journey
Osasi: 13
Eetris: 8. Aprill 2003 kuni 8. Juuli 2003
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 13+
Lühitutvustus:
Põhineb Keiichi Sigsawa hitt-mangal, mis räägib Kino seiklustest, kelle kaaslaseks on rääkiv mootoratas. Nad reisivad mööda maailma ja õpivad selle käigus palju ka enda kohta. Episoodilise stiiliga anime, milles peaagu iga osa on niiöelda „uus päev“, milles Kino ja tema rääkiv mootoratas nimega Hermes võtavad ette teekonna järgmisesse kohta.
Minu arvamus: (9/10)
Tegevuse ja sisu asemel on põhirõhk asetatud atmosfäärile ja dialoogidele.
Minu kirjeldus tegelasele Kino – rahulik, vaikne, ensekindel, üritab ennast mitte segada teiste ellu ja probleemidesse, isegi kui see teda häirib.
Selle anime maailm on jagatud riikidesse, mida mööda Kino rändab. Igas riigis on omad tavad, reeglid ja isegi tehnoloogia areng täiesti erinev. Minule suutis see anime näidata, millised on erinevad inimühiskonnad ning millised on nende väärtushinnangud. Kuigi seal kajastatavaid isikutüüpe päriselus vaevalt leidub, siis analoogsete näidete toomine oleks küll võimalik. Kino`s Journey on midagi, mis pani mind mõtlema terve maailma üle, eelkõige sellest, kui palju erinevate maailmavaadetega inimesi on olemas ning miks nad on endale sellised uskumused valinud. Sõnadega on seda kõike raske seletada ning sellest aru saamiseks tuleks seda ise vaadata ja kuigi põhirõhk on suunatud 13+ vanustele, siis minu arvates suudab seda nautida ainult vanem audients, kellele meeldib mõelda asjadest, mille üle mõtlemine ei ole seda väärt, kuid tekitab meis siiski huvi, sest nagu juba öeldud, puudub kogu sarjal sisu ehk niiöelda „finiš“, kuhu kõige selle lõppedes jõudma peaks. Kokkuvõttes suutis Kino`s Journey mulle väga meeldiva mulje jätta ning pani tahtma, et sellel rohkem episoode oleks.
Monster
Osasi: 74
Eetris: 7. Aprill 2004 kuni 28. September 2005
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 17+ (esineb vägivalda ja vandumist)
Lühitutvustus:
Kenzou Tenma – geniaalne ajukirurg, kes töötab Saksamaal, päästab ühe väikese poisi elu, keda on lastud pähe. Seda tehes hävitab ta oma karjääri haiglas ning tema kihlatu jätab ta maha. Kui haigla direktor ja haiglapersonali arstid äkitselt mõrvatakse, saab Tenma uue võimaluse, kuid muudab ta ka mõrvade peamiseks kahtlusaluseks. Elu läheb Tenma jaoks edasi ning päästes haiglas inimesi, tuleb talle tagasi rõõm olla kirurg.
Aastaid hiljem satub vigastatud varas sinna haiglasse. Peale seda, kui Tenma tema elu päästab, avastab ta, et see varas on seotud sarimõrvadega, mis Saksamaal toimuvad. Äkitselt on Tenma kogu asjasse seotud, kui see väike poiss, kelle elu ta kunagi päästis, selle varga külmavereliselt tema silme all tapab. Nüüd peab Tenma oma nime puhastama, uurima selle poisi kohta ning arutama elu väärtuse üle.
Minu arvamus: (9/10)
Esimesed asjad, mis selle anime juures silma jäävad, on sünge atmosfäär ja ebatavaline animatsioon võrreldes sellega, mida tänapäeval valdavas osas tehakse.Tegevust toimub vähe ning suurt osa mängivad pikad tekstid. Kõige suurema plussi saavad siin ideed. Sisu ülesehitus on aeglane, kohati isegi veniv, kuid väga realistlik. Palju oli ka neid aspekte, mis olid väga hästi välja mõeldud ning mis muutsid Monster`i minu silmis kõige paremini üleskirjutatud sisuga animeks. Tegelaste areng on keskmine, kuid nende osatähtsus suur. See on üks anime, mida ei tohiks korraga palju vaadata, sest muidu võivad sisse tulla igavuse hetked nagu juhtus mul. Enne selle alustamist olin ma pisut skeptiline, sest tol hetkel tahtsin ma midagi lühemat vaadata, kuid ma ei kahetse, et lõpuks ikkagi ümber mõtlesin, sest Monster on olnud minu jaoks üks suurimaid anime elamusi ning selle lõppedes pani see isegi mind inimelu väärtuse üle mõtlema.
Gintama
Osasi: 201
Eetris: 6. Aprill 2006 kuni 25. Märts 2010
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 13+
Lühitutvustus:
Sakata Gintoki on samurai, kes elab ajas, kus samuraisi pole enam vaja. Et probleeme juurde tuua, valitsevad seda aega tulnukad. Kagura ja Shinpachi elavad koos Gintoki`ga ning kolmekesi võtavad nad vastu erinevaid tööotsi, et teha maailmast parem paik... ja et maksta üüri.
Minu arvamus: (8/10)
Kui enamus lühemad komöödia kallakuga animed ei suuda oma huumorit lõpuni säilitada, siis Gintama oma suure koguse juures seda teeb. Kuigi Gintama eesmärk on eelkõige vaataja naerma ajada, on hetki, kus asjad võivad tõsiseks minna ning isegi kurvaks, kuid alati tuleb ka see õnnelik lõpp. Gintama tugev külg seisneb tema tegelastes. Tegelasi on siin väga palju ning enamus neist on väga meeldejäävad ning huvitavad, oma naeruväärsete isiksuste poolest ja kui üldiselt tekib igas animes ainult üks lemmik tegelane, siis siit olen mina endale leidnud neli. Miinuseks võiks lugeda seda, et Gintama`s puudub kindel sisu, kuid sellegipoolest suudab see täies koguses meelt lahutada. Minu jaoks asendamatu komöödia kuningas, mis suudab igasuguse halva tuju hetkega ära viia ning hea tuju veelgi paremaks muuta.
One Piece
Osasi: 451 (Seisuga 17 mai 2010)
Eetris: 20. Oktoober 1999 kuni ? (Tehakse juurde)
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 13+
Lühitutvustus:
22 aastat tagasi, lahkus maailmast legendaarne piraat Gol D. Roger, jättes maha varanduse, mida ta ise kutsus „One Piece“ ning selle leidja saaks endale tiitliks „Piraatide kuningas“.
Sellest uudisest hämmastunud, võtab noor Monkey D. Luffy endale eesmärgiks leida kaaslased teekonnaks One Piece´i suunas, et omandada „Piraatide kuninga“ tiitel.
Minu arvamus: (8/10)
Kuna tegemist on Shounen`iga, mida peetakse võibolla liiga lapsikuks, on tegemist ikkagi ühe erakordse animega.
Mäletan, et ka mulle hakkas alguses see kõik vastu, alates animatsiooniga ning lõpetades lapsikusega ja tegelaskujudega, kes mulle esmapilgul üldse muljet ei avaldanud, kuid nüüd tagantjärgi mõeldes ei saa ma enam aru, miks see nii oli. Ma küll ei mäleta, millal see juhtus, aga ükshetk uuenes animatsioon paremuse poole, tegelased muutusid väga huvitavaks ning lapsikus asendus sügavate tunnetega, millest kõige suurem tähendus oli sõprusel. Luffy, kes ei anna kunagi alla, ükskõik kui võimatus olukorras ta ka ei oleks, on alati valmis oma meeskonna eest seisma ning neid kaitsma. Kuid see ei kehti ainult Luffy kohta, vaid kogu meeskond, keda alguses küll ainult mõni on, areneb aja pikku. Nad saavad tugevamaks, targemaks ning nende vaheline sõprus näib olevat purunematu. Jaapani keeles on üks tore sõna „nakama“, mis otsetõlkes tähendab kaaslast, kuid on tunnete poolest sügavama tähendusega, kui sõprus ja just see ühendabki kogu seda meeskonda. Oma osa selles animes leiab ka suurel hulgal komöödiat. Kõik liikmed meie peategelase meeskonnas on unikaalsed, oma erinevate iseloomude ja oskustega. Kõigil neil tegelastel on ka oma erinevad unistused, mida nad tahavad teoks teha ning minu jaoks ongi kõige huvitavam näha, kas see neil ka õnnestub ning kui jah, siis kuidas ja mis teekonna nad selleks läbima peavad. Ma jätsin anime vaatamise oma 440-ndate osade juures pooleni, kuid olen pädev mangat edasi lugema, sest sisu areneb mangas kiiremini ja kuigi ma pooldan liikumist ja heli, siis see on tõestuseks, et One Piece on midagi, mis on minu südame võitnud.
Pean ka mainima, et „Kariibimere Piraadid“ on oma algse idee siit saanud.
ef – a tale of memories
Osasi: 12
Eetris: 6. Oktoober 2007 kuni 23. Detsember 2007
Kestvus: 24 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 13+
Lühitutvustus:
Jõuluõhtul võtab üks tüdruk Hirono Hiro ratta, et saada kätte varas, kes varastas ta koti. Hiro jookseb talle järgi ning avastab ta peagi teadvusetult ning sealt kõrval oma ratta, mis on rikutud. Tüdruk nimega Miyako Miyamura ärkab varsti ning nad jäävad rääkima. Pärast seda, kui Hiro on kontrollinud, et tüdrukuga on kõik korras, veedavad nad jõuluõhtu koos. Hiljem avastab Hiro, et nad õpivad samas koolis ning nad hakkavad üha enam koos aega veetma ja peagi areneb Miyako`s kiindumus Hiro vastu. Kei Shindou – Hiro lapsepõlve sõber, kes on temast juba ammu sisse võetud, muutub armukadedaks ning sellele järgneb armukolmnurk.
Anime räägib ka Renji Asou loo. Ühel päeval kohtab ta tüdrukut nimega Chihiro Shindou ühes mahajäetud rongijaamas, kes on Kei kaksikõde. Kuigi tüdruk on häbelik, saavad nad hästi läbi ning kohtuvad igapäev. Kuid Renji avastab, et Chihiro elas aastaid tagasi üle autoõnnetuse, mis jättis ta puudega ja mille tõttu tema mälu kestab ainult 13 tundi. Renji saab veel teada, et Chihiro unistuseks on kirjutada novell ning olenemata sellest, et ta teab tema raskest olukorrast, otsustab Renji aidata tema unistust ellu viia.
Minu arvamus: (8/10)
Armastus, tragöödia, kurbus – midagi, mis ajab kindlasti nutma ning „ef – a tale of memories“ on üks neist, mille põhiosaks on need kolm elementi. Seda vaadates tekib tunne nagu vaataks pealt, kuidas erinevad inimesed üritavad kõigest väest, et ületada oma takistused ning saada soovitud, kuid alati ei lähe kõik plaanipäraselt. Minu jaoks kõige üllatavam selle anime juures on see, et tegu on peaaegu tundmatu toodanguga, kuid kogu selle kvaliteet, animatsioon ja erakordselt ülesehitatud stseenid olid lihtsalt suurepärased. Ma ei oska sellest seeriast absoluutselt mitte ühtegi negatiivset külge välja tuua. Oma eripära poolest on tegemist parima romantilise animega, kuid minu jaoks oli see kohati lihtsalt liiga kurb. 6. Oktoober 2008 kuni 22. Detsember 2008 oli eetris selle järg „ef – a tale of melodies“, mis kajastab esialgseid peategelasi kõrvaltegelastena ja vastupidi ning jutustab nende lood. Esimene hooaeg jättis mulle parema mulje, kuid kiindumus esimese vastu sundis ka teist vaatama.
Trigun
Osasi: 26
Eetris: 1. Aprill 1998 kuni 30. September 1998
Kestvus: 25 minutit episoodi kohta
Vanusegrupp: 13+
Lühitutvustus:
Trigun võtab aset kauges tulevikus, mahajäetud planeedil. Vash the Stampede on revolvri kangelane ning legendid tema kohta on nii halastamatud, et tema eest on välja pandud 60 billionit dollarit. Kuulujutud tema saabumisest võivad panna terve linna evakueerima, kuid päriselt ei ole Vash the Stampede selline mees nagu kuulujutud tema kohta räägivad. Mõistatuslik ja vastuoluline peategelane Trigun`is on tegelikult kangelasliku iseloomuga ning kohati lausa täielik idioot.
Minu arvamus: (8/10)
Trigun on midagi, mida nimetatakse klassikaks, midagi mis peab igal anime fännil vaadatud olema.
Kuna tegemist on ühe vanemat sorti animega, ei ole ka animatsioon selles midagi piltilusat, kuid kvaliteet selles on selle aja kohta väga hea. Vash the Stampede on kahtlemata üks lahedaim, kangeim ning naljakaim peategelasi anime maailmas. Ta vihkab vägivalda ning ei kannata verd, kuid tema ümber toimub alati midagi suurt, milles leidub kannatajaid.
Trigun võib alguses meenutada vanu lääne filme ning valitud kantri ja jazz muusika sobivad siia täpselt.
Lisaks Vash`ile on ka teisi peategelasi, kes oma osa suurepäraselt välja mängivad. Pealtnäha ei ole Trigun see, mis ta paistab, kuid sisu arenedes leiab sellest midagi sügavamat. See anime sobib vaatamiseks absoluutselt kõigile, ükskõik mis žanri nad ka ei pooldaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar