Elas kord üks kala, kellel oli kolm jalga. Juba lapsest peale narrisid teised kaelkirjakud teda lehmaks, kuid kala see ei heidutanud, sest tema ema oli talle nende isast just maitsvat lõhesuppi valmistanud. Söömine tõstis väikese kala tuju alati ning tekitas temas gaase. Korraga kukkus tema ema laest läbi, otse kuu peale ning põles tuhaks. Kala oli kurb, sest ta oli oma supi lõpetanud, kuid tal ei olnud enam ema, kes seda juurde tooks. Kala võttis oma sokist taskulambi ning läks mööda maailma rändama. Kui ta lõpuks Pluutole jõudis, nägi ta oma ehmatuseks kalu, kellel oli kuus jalga. Kala naeratas ja hüüdis: "Kenad luiged teil!" See tõstis ta enesetunnet, sest varem veel ei olnud ta kohanud kedagi suurema puudega, kui ta ise.
Maailm on ikka suur ja lai, mõtles ta ning seadis oma sõrad Eesti poole. Eestis nägi ta palju paljaid naisi, kellel rinnad suuremad kui varbad, aga üldiselt talle seal meeldis, sest nuga ei lõika. Kuid siis juhtus midagi ootamatut, mida ta isegi ilmsis poleks ette osanud kujutada. Keset teed seisis Ants, aga see ei olnud tavaline Ants, vaid tal oli särk seljas. Särgi peale oli musta tindiga trükitud sõna "Kaval".
Seda nähes oli väike kala nii hirmul, et ta hüppas kohapealt järgmisesse päikesesüsteemi ning sellest ajast saati ei ole keegi kolme jalaga kalu kohanud, kuid müüdid räägivad, et Maximas on kaval ants kampaaniahinnaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar